Mis on 3D printimine?
Täna leiab poelettidelt hulga mänguasju, mis on valmistatud plastmassist. Enamus selliseid mänguasju valmistatakse sulanud plastikust, mis valatakse vormidesse. Pärast tahkumist neid töödeldakse ning lõppviimistletakse ja pannakse kokku mänguasi. 3D printimisega on asjad teistmoodi. Tegu võib olla küll plastikuga (saab printida ka muudest materjalidest), kuid esemed valmistatakse kiht-kihi haaval printides, kasutades selleks 3D printerit.
Laias laastus tähendab 3D printimine arvutis loodud mudeli põhjal füüsilise eseme valmistamist. Üleval animeeritud pildil on palli joonisest valmistatud 3D printeriga füüsiline pall. 3D printimise võimalusi on mitmeid. Printimise meetodeid eristatakse tehnoloogiate järgi, ehk arvutis joonistatud failist saab füüsiline pall mitme erineva 3D printimise meetodi kaudu.
3D printimise metoodikast tulenevalt tuleb alati järgida teatud põhimõtteid. Printida ei saa “õhku”, ehk kuna ese prinditakse kiht-kihi haaval, siis peavad kõik mudeli osad olema kontaktis aluskihiga, mille peale eset looma hakatakse (erandid on pulber materjalist printimise tehnoloogiad). Sellest tulenevalt peab arvestama, et kohad, mis peaksid olema “õhus” tuleb mudelit joonistades toestada.
Järgnevalt on ülevaade erinevatest 3D printimise tehnoloogiatest
FDM – sulatatud materjali füüsiline paigutamine/ladestumine
FDM-i meetodil käib printimine läbi printeri peenikese pea, mille kaudu sulatatud materjal paigutatakse kiht-kihi haaval alusele ning millest valmib soovitud mudel. Kõige selle juures arvestatakse mudeli mõõtmeid. See tehnoloogia on kõige populaarsem. Ka meie poes enamus müüdavaid materjale toetavad sellist printimise tehnoloogiat. Samuti on seda tüüpi printerid ühed taskukohasemad ka alustavale 3D printimise huvilisele.
Kui oled piisavalt täpse käega, võid imiteerida FDM printimist ka 3D pliiatsiga!
FDM on kõige populaarsem ja taskukohasem 3D printimise metoodika
SLA ehk stereolitograafia on tehnoloogia, kus vedelat materjali (resin/vaik) valgustatakse kas laseri või projektoriga. Valgustamise tulemusena vedel materjal tahkub ja sellest valmistatakse kiht-kihi haaval ese. Kuna vedelik tahkub valguse jõul, on SLA printerites kasutatavad materjalid UV kartlikud, ehk printerid ja materjalid on kaitstud UV valguse eest. Selle tõttu on raskem jälgida SLA printimise protsessi.
Kõige esimene 3D printimise tehnoloogia oli SLA metoodikaga
Meie e-poes on müügil SLA printeritele sobilikud kvaliteetsed vaigu/resin materjalid, lähemalt saad nedega tutvuda SIIN
SLS ehk laserpaagutamine. Ese valmistatakse pulbrist, mida “tulistatakse”, ehk paagutatakse laseriga, et jääks kiht. Sedasi kiht-kihi haaval valmib antud pulbrist ese. Paagutamata pulbrit saab uuesti kasutada järgmisel printimisel.
EBM ehk elektronkiirega sulatamine. Selle tehnoloogia juures kasutatakse metallpulbrit, mis sulatatakse elektronkiirega kiht-kihi haaval esemeks. Erinevus SLA’ga on, et kasutusel on elektronkiir, mis suudab sulatada vajadusel ka titaaniumi. Selle tõttu on ka valmistatavad esemed väga tugevad, sest on tehtud metallist.
MJF ehk multi-jet-mudeldus. Tegu on justkui paberi printeriga, kus kasutatakse “tinti” ehk vedelikku, aga seda kolmemõõtmeliste esemete jaoks. Tehnoloogia on sarnane EBM või SLS’ga, kus eseme valmistamiseks kasutatakse pulbrit. Erinevus on aga selles, et laseri või elektronkiire asemel kasutatakse vedelat sideainet, mida piserdatakse kiht-kihi haaval. Vedelik võib olla värviline.
Kõige enam kasutatakse 3D printereid erinevate prototüüpide tegemiseks. 3D printimine on ajakulukas töö, keerukamad esemed võivad valmida kuni kolm tööpäeva või isegi kauem. Printimiseks kasutatakse plastikut, metalli või savi. Samuti on olemas juba tsemendist maju printivad seadmed ja meditsiinis kasutusel olevad organeid printivad 3D printerid.