Alustajale, Materjalid

Kuidas valida 3D-printimiseks filamenti?

Posted on by

Oled leidnud laheda 3D-printimisprojekti ja otsid selle valmistamiseks õiget filamenti. Me teame, et enamasti on kõige raskem küsimus see, mis värvi filamenti osta. Teinekord võib ajada pea valutama, kas valida tuletõrjeautopunane või maasikapunane. Selleks puhuks Ruumiku vastused puuduvad, aga saame aidata lahti mõtestada, mis on erinevate täheühendite taga ja kuidas nende seast enda 3D-printimisprojekti jaoks õige materjal valida.

eSun 3D filament matte light blue

PLA (Polylactic Acid)

PLA ehk polüaktiinhape on 3D-printimiseks üks populaarsemaid filamente. PLA on 3D-printimisega alustajatele kõige lihtsam materjal, mida kasutada. Peale selle on see filament biolagunev ja madala printimistemperatuuri tõttu keskkonnasõbralikum kui paljud teised plastid.

PLA sobib suurepäraselt prototüüpide, kujukeste ja muude dekoratiivsete esemete loomiseks, mis ei vaja kuumakindlust ja mehaanilist tugevust.

PLA-filamentide valik Ruumiku e-poes

Tehnilised parameetrid:

  • Prindipea temperatuur: 185–235 °C
  • Prindialuse temperatuur: 0–60 °C
  • Kambriga printer: ei ole vajalik
  • Lõhn: minimaalne, ei vaja ventilatsiooni

Plussid:

  • Lihtne printida, sobib algajatele
  • Biolagunev ja keskkonnasõbralik
  • Hea detailitäpsus ja pinna kvaliteet

Miinused: – Madal kuuma- ja UV-kindlus
– Ei sobi välitingimustesse ega mehaaniliselt koormatud rakendustesse

Tüüpilised kasutusvaldkonnad: Prototüübid, mudelid, kujukesed, dekoratiivesemed

Erisoovitused: Hoida eemal päikesevalgusest ja kuumusest.

PETG (Polyethylene Terephthalate Glycol)

PETG ehk polüetüleentereftalaatglükool on PET materjal glükooliga, mis teeb materjali paremini prinditavaks ja vähem rabedaks, PLA järel 3D-printimises lihtsuselt järgmine materjal. Võrreldes PLA ja ABS-iga on PETG enamasti voolavam, millega tuleb printimisel ja järeltöötlusel arvestada. PETG-esemed on elastsed ja põrutuskindlad ning neid on võimalik steriliseerida, mistõttu saab sellest materjalist teha toiduga kokkupuutvaid esemeid.

PETG-filamentide valik Ruumiku e-poes

Tehnilised parameetrid:

  • Prindipea temperatuur: 220–260 °C
  • Prindialuse temperatuur: 70–90 °C
  • Kambriga printer: soovituslik, aga mitte nõutav
  • Lõhn: lõhnatu, ent soovitatav on ventilatsioon

Plussid:

  • Elastne ja tugev
  • Veekindel ja osaliselt UV-kindel
  • Sobib toiduga kokkupuutuvate esemete jaoks

Miinused: – Voolavam kui PLA, mis tähendab keerukamat järeltöötlust
– Vajab hoolikamat printimistingimuste jälgimist

Tüüpilised kasutusvaldkonnad: Mehaanilised osad, konteinerid, nõud, tehnilised detailid

Erisoovitused: Hoidke ventilatsioon tagatud; soovitatav printida siseruumides tuuletõkke tingimustes

ABS+ (Acrylonitrile Butadiene Styrene Plus)

Akrüülnitriilbutadieenstüreen ehk ABS on vastupidav, kõva ja pragunemiskindel plast, mis on veekindel ning talub ka erinevaid lahusteid ja kemikaale. ABS+ on täiustatud versioon klassikalisest ABS-ist, millel on paremad mehaanilised omadused, eritab printimisel vähem lõhna ja tõmbab vähem kokku. See teeb ABS+ materjalist stabiilsema ja kasutajasõbralikuma alternatiivi, säilitades samas ABS-i tugevuse ja kuumataluvuse.

ABS-materjale kasutatakse tugevate ja temperatuurikõikumisi taluvate plastosade valmistamiseks.

ABS+-filamentide valik Ruumiku e-poes

Tehnilised parameetrid:

  • Prindipea temperatuur: 230–255 °C
  • Prindialuse temperatuur: 95–110 °C
  • Kambriga printer: vajalik
  • Lõhn: eritub aurusid, vajab ventilatsiooni

Plussid:

  • Suurepärane mehaaniline tugevus
  • Hea kuumataluvus ja vastupidavus

Miinused: – Vajab kambriga printerit ja ventilatsiooni
– Tõmbetundlik printimise ajal

Tüüpilised kasutusvaldkonnad: Tööriistad, mehhaanilised osad, katted, kestad (nt LEGO klotsid)

Erisoovitused: Kasuta kinnise kambriga printerit ning ventilatsiooni; väldi tuuletõmbust

TPU (Thermoplastic Polyurethane)

TPU (termoplastiline polüuretaan) on elastne ja painduv 3D-printimise materjal, mis on paindlik ja millel on kõrge kulumis-, lõike- ja õlikindlus. TPU sobib hästi väänamist ja painutamist taluma pidavatele esemetele, nagu näiteks telefonikatted. TPU-d kasutades tuleb arvestada, et valmis prinditud asjad ei kannata kõrgeid temperatuure ega UV-kiirgust.

TPU-filamentide valik Ruumiku e-poes

Tugevused ja omadused: TPU on painduv, kulumis- ja õlikindel elastne materjal, mis sobib painduvate detailide loomiseks.

Tehnilised parameetrid:

  • Prindipea temperatuur: 210–240 °C
  • Prindialuse temperatuur: pole nõutav (30–60 °C)
  • Kambriga printer: ei ole vajalik
  • Lõhn: minimaalne

Plussid:

  • Suurepärane painduvus ja kulumiskindlus
  • Talub väänamist, painutamist ja venitamist

Miinused: – Ei talu UV-kiirgust ega kõrgeid temperatuure
– Võib ummistada düüsi, vajab aeglast printimist

Tüüpilised kasutusvaldkonnad: Telefonikatted, kummitihendid, painduvad ühendused

Erisoovitused: Hoida kuivas; printida aeglaselt ja stabiilse voolukiirusega

PC (Polycarbonate)

Polükarbonaat ehk PC on üks tugevamaid ja vastupidavamaid 3D-printimismaterjale. Sellel on kõrge kuumakindlus, samuti talub PC UV-kiirgust. 3D-printimises sobib PC keerukamate ja nõudlikemate projektide jaoks, näiteks läbipaistvate esemete printimiseks.

PC-filament Ruumiku e-poes

Tehnilised parameetrid:

  • Prindipea temperatuur: 270–275 °C
  • Prindialuse temperatuur: 100–115 °C
  • Kambriga printer: vajalik
  • Lõhn: vajab ventilatsiooni

Plussid:

  • Suurepärane mehaaniline ja termiline tugevus
  • UV- ja tõmbekindel

Miinused: – Vajab kambriga printerit ja kuiva hoiustamist
– Imab niiskust

Tüpilised kasutusvaldkonnad: Läbipaistvad osad, valgustuselemendid, tehnilised korpused

Erisoovitused: Hoidke kuivas ja sulgege hermeetiliselt; võib vajadusel enne printimist kuivatada

ASA (Acrylonitrile Styrene Acrylate)

ASA on sarnane ABS-ile, ent lisandina sisaldab akrülaatühendit, mis annab parema ilmastikukindluse ja vastupidavuse UV-kiirgusele, seetõttu säilitab ASA värvi ja vormi ka pikaajalisel kokkupuutel päikesevalguse ja vihmaga. 3D-printimisel saab seda kasutada näiteks aiatarvikute printimiseks, või teiste esemete jaoks, mis peavad õues ilmastikule vastu pidama.

ASA-filamentide valik Ruumiku e-poes

Tehnilised parameetrid:

  • Prindipea temperatuur: 220–275 °C
  • Prindialuse temperatuur: 90–110 °C
  • Kambriga printer: vajalik
  • Lõhn: vajab ventilatsiooni

Plussid:

  • Talub päikesevalgust ja niiskust
  • Ei kaota värvi ega vormi õues

Miinused: – Vajab kuiva hoiukohta ja ventilatsiooni
– Imab niiskust

Tüpilised kasutusvaldkonnad: Aiatarvikud, välisdetailid, ilmastikukindlad osad

Erisoovitused: Hoia kuivas; soovitatav enne printimist kuivatada



PA (Polyamide / Nylon)

PA ehk polüamiid, tuntud ka kui nailon, on väga tugev, painduv ja kulumiskindel tehniline plast, mis on vastupidav õli ja aluseliste kemikaalide suhtes. PA-filament sobib suurepäraselt funktsionaalsete ja mehhaaniliste osade loomiseks, kus on vaja kõrget pinge,-, hõõrdumis- ja temperatuuritaluvust. PA-d kasutatakse näiteks hammasrataste, laagrite ja tööriistakomponentide valmistamisel.

PA-filamentide valik Ruumiku e-poes

Tehnilised parameetrid:

  • Prindipea temperatuur: 240–285 °C
  • Prindialuse temperatuur: 70–120 °C
  • Kambriga printer: vajalik
  • Lõhn: vajab ventilatsiooni

Plussid:

  • Äärmiselt tugev ja painduv
  • Suure külumis- ja temperatuuri taluvusega

Miinused: – Hügroskoopne (imab niiskust)
– Vajab hoolikat hoiustamist ja enne printimist kuivatamist

Tüpilised kasutusvaldkonnad: Hammasrattad, laagrid, mehhanismid, tööriistakomponendid

Erisoovitused: Hoia kuivas anumas koos kuivatusainega; vajadusel kuivatada 50 °C juures 6–8 h

Nagu filamendi värvi valimine, sõltub ka õige filamendi materjali valik sellest, mida 3D-printida soovitakse. Kas ese peab kannatama tugevat survet, päikest, vihma ja tihedat kasutamist või on selle eesmärk pakkuda silmailu? Kõikide printeritega ei saagi kõiki filamente printida, seega enne 3D-projekti väljavalimist tuleb mõelda ka oma printeri võimekusele. Kõikidest ülalmainitud materjalidest filamente saab osta ka Ruumiku e-poest. Iseasi, kas see õige soovitud värv just parasjagu saadaval on.

Alustajale

Milline 3D-printer valida?

Posted on by

3D-printereid liigitatakse üksteisest prinditava materjali ning ülesehituse poolest. Kuigi kõige populaarsem printmaterjal on plast, on selle kõrval levinud ka vedelikust ehk vaigust (resin) printivad 3D-printerid. Samuti prinditakse pulbrist, metallist, savist ja veel teistestki materjalidest. Erinevates 3D-printimismeetoditest kirjutasime ka oma postituses „Mis on 3D-printimine ja kuidas seda tehakse?“

Kui oled otsimas endale sobivat printerit, tuleks esimesena selgeks teha, mis otstarbel printerit kasutama hakatakse ja kui heal tasemel on printeri kasutajate tehnikateadmised (või kui heale tasemele neid soovitakse viia).

  • Algaja ja lihtne huviline – oled inimene, kes soovib 3D-printimise maailmaga tuttavaks saada. Soovid printida lihtsamaid 3D-mudeleid ning -esemeid. Sind ei huvita nii väga 3D-printeri töö ega 3D printeri täiendamine.
  • Tehnikahuviline – oled inimene, kes huvitub tehnikast. Soovid aru saada, kuidas 3D-printer töötab ning vahel ka välja uurida, miks ei tööta. Sind huvitab 3D-printeri ülesehitus ning soovid leida võimalusi printeri täiustamiseks.
  • Spetsialist – sul on olemas kindel siht ning teadmine mida printerilt ootad. (ja suure tõenäosusega oleksid osanud kirjutada ka selle artikli). Soovid leida printerit, mis on kooskõlas prinditava eesmärkide ja vajadustega.

3D-printer algajale ja lihtsalt huvilisele

Oled aru saanud, et sul on huvi 3D-printimise vastu ja tahad liikuda sammu edasi. Kuna 3D-printimine on tehniline valdkond ning nõuab hästi õnnestunud tulemuseks erinevaid teadmisi, siis alustajal on vaja printerit, mida oleks lihtne käsitleda ja üles seada, et saaks ruttu 3D-printimise võlusid nautima hakata. Siis ei kao motivatsioon ja printimisest oodatud rõõm tuleb kiiremini kätte.

Kõige taskukohasem ja kõige vähemat vaeva nõudvad printerid on üldiselt FDM-tüüpi printerid. FDM-printer liigutab mootoritega 3D-printeri otsikut, kust tuleb välja sulatatud materjal.  Prindipea liigutamine ja plasti sulatamine teeb 3D-printimise protsessi füüsika seaduste kombinatsiooniks, mida tänapäeva printerid on piisavalt võimekad ise jälgima ja välja arvestama, et printimine oleks võimalikult lihtne.

Samuti on FDM-tüüpi printerite prinditud mudelite järeltöötlus üldiselt teistest kõvasti lihtsam. Võrreldes stereolitograafiaga (SLA), kus SLA-printeriga prinditud esemeid peab pärast veel pesema ehk puhastama mittetahkunud vaigust ja ka järeltahestama, saab FDM-printeriga prinditud eseme sõltuvalt mudelist kohe peale printimist kasutusse võtta.

3D-printimisega võimalikult lihtsalt tutvumiseks sobivad ühte värvi PLA-materjali kasutavad printerid, näiteks Prusa Mini +. Bambu Lab A1 mini 3D-printeri kasutamist saab samuti alustada ühe värvi kasutamisega.  

NB! Printeri soetamisel tee kindlaks soovitud masina suurus ja planeeri sellele ka kodus sobiv koht nii ruumi kui ka teisi printimiseks olulisi tingimusi silmas pidades.

Mitmevärviline 3D-printimine

Kui tunned, et sinu huvi on algaja tasemest üle ja soovid näiteks kohe mitmevärviliselt printida, siis vajad ka vastava riistvaraga 3D-printerit. Soovitame selleks teha valik edasijõudnutele ja tehnikahuvilisele nimetatud printerite hulgast.

Edasijõudnud ja tehnikahuviline

Kui sind huvitab lihtsa (ühevärvilise) lõpptulemuse saamisest keerukam 3D-esemete printimine või rohkem katsetamine ja tehnoloogia mõistmine, siis oledki just see tüüp, kes võiks endale valida täiustatava printeri.

Keerulisemad FDM-printerid suudavad printida korraga mitme värviga ja kasutada erinevaid tingimusi nõudvaid materjale (PLA, ABS jne). Näiteks Bambu Lab P1S või Prusa Core One. 

Tehnikahuvilisele sobivad printerid, mis võimaldavad kasutajal ligi pääseda printeri tarkvarale, riistvarale ja mehhaanilistele osadele. Tehnikahuvilisele pakub kindlasti huvi võimalus ise 3D-printer osadest kokku panna, selliselt õpib paremini tundma ka printeri toimimist. Sellist printerit on võimalik ka oma soovi järgi parendada näiteks täiustades seda jahutussüsteemi (printing fan), mis võimaldab prinditavat eset kiiremini jahutada. Mõned printerid võimaldavad ka prindipea täiustamist, mõnel saab paremaks ja kiiremaks prinditulemuseks panna printerile paremate omadustega samm-mootorid (stepper motor driver). Samuti saab lisada hoidikud (spool holder) ja mõnel printeril on võimalik printida tugevamad ühenduskohad, et printimise kiiruse tõstmisel oleks prinditavate esemete kvaliteet hea.

See kõik annab kasutajale suurema kontrolli printimise kvaliteedi üle. Sellise vabaduse korral tuleb ka olla valmis probleemide lahendamiseks, kui printimistulemus ei ole ootuspärane või ei tulegi midagi välja, samuti võib printer vajada rohkem tähelepanu ja hooldust.

Ise saab kokku panna Voron Design printereid. Väga häid „legona “ kokkupandavaid printereid teeb ka Prusa, näiteks Prusa Core one KIT.

Prusa töötab pidevalt oma 3D-printerite täiustamise nimel, tehes erinevate testide ja tagasiside põhjal riistvara uuendusi. Järjekordse mudeliuuenduse välja töötanud, annab Prusa välja täiendava riistvarakomplekti, millega oma printerit saab kodus ise uuendada. Kui nad uue täienduse välja annavad, lõpetavad nad eelneva mudeli müügi ja asendavad selle kohe uuendatud versiooniga. Näiteks Prusa MK3 sai enne MK4 väljatulekut kaks täiendust: MK3S ja MK3S+, kõiki neid täienduskomplekte said Prusa MK3 printerite omanikud endale soetada ja endale ise uuendatud versioon ehitada. Selline lähenemine on peale kliendisõbralikkuse ka keskkonnateadlik, sest printeri osi, mida saab edasi kasutada ei pea uuesti ostma.

Kui sulle meeldib asju lahti võtta, katsetada ja parendada, siis oled tehnikahuviline ja võiksid kaaluda printereid, mis pakuvad rohkem võimalusi seadistamiseks ja muutmiseks. Sageli on need printerid mõeldud küll edasijõudnumatele kasutajatele, kuid tõsist huvi ja õppimisrõõmu ei maksa alahinnata!

Spetsialist

Kui 3D-printimine on osa sinu tööst olgu prototüüpimise või tootmise tasemel, siis vajad printerit, mis vastab täpselt sinu nõudmistele, et saaksid keskenduda printimiseesmärgile ja saavutada parim tulemus võimalikult väikese ajaga. 

Spetsialistidele mõeldud FDM-printerid on kinnise aktiivse soojendusega printimiskambriga (enclosure), näiteks vajavad kambrit inseneerias kasutavad materjalid PEEK, Nylon ja PC. Selliste printerite prindipea ja -alus lähevad tavapärasest kuumemaks, mis võimaldab printida ka erilisemaid materjale. Samuti on printerites rohkem sensoreid, et printimistulemuse õnnestumist tagada. Spetsialistide printerid peavad olema töökindlad ning heal tasemel veahaldusega (printer annab ise teada, milles viga seisneb). Selliste omadustega printerid on näiteks Prusa Core One ja Babmu Lab H2D. 

Peale väga hea 3D-printeri on spetsialistidel vaja ka töökindlat tarkvara ja vajadusel ka tootja tugiteenust, seetõttu on oluline veenduda tootja professionaalsuses. Abiks on ka kasutajate foorumite olemasolu.

Tee kodune töö põhjalikult

3D-printeri valimine sõltub kasutaja vajadustest, teadmistest ja huvidest. Hobi korras alustajale piisab lihtsast ja töökindlast FDM-printerist, keerukamate 3D-objektide printija tehnikahuviline naudib seadmete täiustamist ning spetsialist vajab masinat, mis vastab kõrgetele ootustele ja võimaldab professionaalset taset.

Kui oled otsustanud, millise 3D-printijana end identifitseerid, siis järgmine samm on uurida konkreetseid mudeleid, lugeda kasutajate arvustusi ja vajadusel küsida nõu ka kogenumatelt. Kui ei tea, kelle poole pöörduda, siis kirjuta Ruumikule, mõtleme koos, kuidas sinu 3D-teekonnale hoog sisse saada! 3D-printimise maailm on põnev ja pidevalt arenev – õige printer võib selle ukse sulle avada.

NB! Enne uue printeri soetamist tutvu kindlasti järelturu pakkumistega.

Alustajale

Kuidas alustada 3D-printimisega?

Posted on by

Kodune 3D-printimine on võimetekohane igaühele. Enne, kui printida oma esimene 3D-ese, tuleb teada mõningaid olulisi põhitõdesid, et töö tulemus rõõmustaks tegijat. Selles artiklis anname praktilisi nõuandeid, kuidas 3D-printimisega algust teha ning mida printeri, materjalide ja tööohutuse juures silmas pidada.

FDM-tehnoloogial põhineva 3D-printeriga saab kodus valmistada nii kasulikke kui ka lihtsalt lõbusaid esemeid. Näiteks saab 3D-printida telefonile uue katte või sahtlisse täpselt õige suurusega pliiatsikarbi. Samuti võib printida mänguasju, koju vahvaid sisekujunduselemente või (jõulu)ehteid, võimalike projektide nimekiri on lõputu. Kuigi enamik 3D-koduprinteritest on väikesed ja näiteks suuremõõtmelist ja tugevat mööblit nendega printida ei saa, on sellegipoolest koduses 3D-maailmas piiramatult võimalusi katsetada ja luua.

Kui on tehtud otsus milline 3D-printer endale soetada, tuleb mõelda läbi, kus on kodus printerile õige ja ohutu koht, et printimine oleks sujuv ja turvaline. Printer tuleks paigutada hästi ventileeritud ruumi, kuna plasti sulatamine mõjutab ka toaõhu kvaliteeti. Samas ei tohi printer olla liiga jahedas ruumis, sest see mõjutab printimistulemust.

Kuna prindipea ja prindialus võivad kuumeneda üle 200°C peab tuleohu riski vähendamiseks 3D-printeri asetsema kuumakindlale pinnale ja hoidma eemal kergestisüttivatest materjalidest. Kui kodus on koduloomad ja lapsed, tuleb arvestada ka nende ohutusega ja vältima peaks ka endale põletushaavade tekitamist!

Peale printeri tuleb õigesti hoiustada ka filamenti, sest niiskus ja tolm võivad põhjustada halba printimiskvaliteeti, näiteks mullitamist või rabedust. Filamente tuleb hoida jahedas ja kuivas ruumis õhukindlas pakendis, näiteks suletud kilekottides või hermeetilistes plastkarpides, kuhu niiskus ligi ei pääse. 

Filamendid peavad olema eemal otsesest päikesevalgusest ja soojusallikatest, kuna kõrged temperatuurid võivad eriti PLA-filamenti pehmemaks teha. Õigesti hoiustades säilivad filamendid kauem ja tagavad printimisel parema tulemuse.  

3D-printimine algab ideest, mida printida. Hea mõtte ja valmis prinditud tulemuse vahel on STL-joonis, mille abil 3D-printer filamendist eseme valmis ehitab. See, kuidas toimub 3D-mudelite kujundamine, vajab eraldi 3D-modelleerimise tarkvara tundma ja kasutama õppimist. Veebis saab 3D-modelleerida veebilehel Tinkercad, kus saab ise proovida 3D-mudeli loomist ja hiljem selle printimist. Samuti on isiklikuks kasutamiseks võimalik alla laadida modelleerimisprogrammi veebilehtedel Autodesk ja Blender.

Kuna 3D-printimine toimub kiht-kihi haaval, tuleb 3D-inseneril teada, millised jõud valmis prinditud detailile mõjuma hakkavad ja kuidas seda prinditava eseme joonisel arvesse peab võtma. Õnneks on algajatel joonestajatel võimalik internetist alla laadida tasuta STL-faile koduseks kasutamiseks. Veebilehtedel Printables, Thingverse ja MakerWorld tegutsevad 3D-printimse kogukonnaliikmed üles laetud tohutul hulgal erinevaid lihtsamaid ja keerulisemaid mudeleid. Erinevate mudelite juures on välja toodud vajalik tehniline info: printimiskihi kõrgus, infill’i suurus (protsentides), toestuse (support) vajalikkus.

FDM-tehnoloogiaga on kõige lihtsam printida PLA-st, mis on 3D-printerile lihtsasti käsitletav: printimisalus ei pea olema soojendusega ja printer ei pea olema kinnine, samuti on printimistemperatuur (prindipea kuumus) kõige madalam. Kui 3D-prinditud ese peab olema päikese käes ja kannatama UV-kiirgust on mõistlik valida materjalidest ASA. Kui aga valmis ese peab kannatama veidi survet ja painutamist (näiteks telefonikate), siis on soovitav kasutada TPU- või PETG-materjali. 3D-printimismaterjale on palju erinevaid.

3D-printeri seadistamine käib vastavalt printeri margi ja 3D-materjali järgi. Tänapäeval on enamikul printeritest iga materjali jaoks tehtud eraldi profiil, mida järgida. Materjalid vajavad printimisprotsessis õiget temperatuuri ja printimisaega, seetõttu on printeri seadistused väga olulised abimehed, et soovitud ese tuleks õigesti välja.

Kui 3D-printer on töö lõpetanud ja ese on valmis, siis saab selle ettevaatlikult printimisaluselt eemaldada. Kui eseme jaoks oli vaja printida ka toed (support) tuleb, need samuti tuleb esemelt eemaldada.

Kokkuvõttes kehtib 3D-printimisega alustamisel sama põhimõte, mis iga uue oskusega: tasa sõuad, kaugele jõuad. Kõige lihtsam on alustada FDM-tüüpi printeriga ja PLA-materjalidega. Veebist tasuta allalaetud FDM-jooniste abil on võimalik harjutada esialgu printimist ennast ja teadmiste ja oskuste kasvades, soovi korral, ka ise 3D-mudelite loomist ja nende printimist proovida.  Küsi meilt 3D-küsimusi või jaga oma 3D-printimiskogemusi ja teekonda ka Ruumikuga. Kirjuta meile Facebookis või Instagramis, sinu küsimusest või kogemusest võib saada väärtuslik teadmine teiste 3D-printijate jaoks.

3d printimine
Alustajale

Mis on 3D-printimine ja kuidas seda tehakse?

Posted on by

3D-printimine ehk kolmemõõtmeline printimine on protsess, milles digitaalne mudel prinditakse 3D-printeri abil füüsiliseks objektiks. Tehnoloogiaid, kuidas 3D-printerid töötavad, on erinevaid. Samuti on võimalik 3D-printida ka erinevatest materjalidest. Kuigi tänaseks on kõige populaarsem FDM-tehnoloogia, siis esimene 3D-printer töötas stereolitograafia meetodil, mille leiutas ameeriklane Charles Hull. Mis on 3D-printimine, kuidas seda tehakse ja milleks seda vaja on – nendele küsimustele vastuste leidmisest võiks igaühe 3D-teekond alata.

Loe edasi →
3d printimine
Alustajale, Materjalid

3D printeri enamlevinud materjalid. Millisest alustada?

Posted on by

Täna on turul väga palju erinevaid materjale. Materjalid erinevad üksteisest struktuuri, tugevuse, painduvuse kui ka printimise lihtsuse poolest. Millised on kolm kõige enam levinud 3D materjali? Millisest materjalist oleks mõistlik alustada?

Loe edasi →